TypeDrawer/FileSize

dir
Immergas  

dir
Junkers  

dir
Junkers Vanemad Seadmed  

dir
Sertifikaadid  

pdf
Amitime AVH 12,24 EST2.5M

pdf
Amitime EST933.3k

pdf
Honeywell XC70 EST985.4k

pdf
Honeywell XC70 RUS554.7k

Teie valiku lihtsustamiseks

Gaasiveesoojendid JUNKERS Minimaxx

JUNKERS toodab gaasiveesoojendeid juba üle 100 aasta . Praeguses tootevalikus on 4 mudelit, mille mõõtmed on väikseimad võimalikud. Seetõttu on ka tooteperekonna üldnimetus “Minimaxx”.

Gaasiveesoojendi kõige olulisemaks parameetriks on tema võimsus. Sellest sõltub, kui palju sooja vett on teil võimalik saada. Vee soojendamine on kõige raskem südatalvel, kui siseneva külma vee temperatuur võib olla +4…+5 ?C. Selleks, et tõsta temperatuuri 35 ?C võrra ( +40 ?C-ni) ja saavutada sooja vee tootlikkuseks 10 l/min, on vaja veesoojendit võimsusega vähemalt 24 kW ( 350 kcal/min). Seadmete võimsus ja gabariidid on seotud: mida võimsam aparaat, seda suurem on seade.

Gaasi põlemisjäägid suunatakse korstnasse, ainult gaasisuitsu jaoks mõeldud kanalisse. Kõikidel tänapäeval müüdavatel veesoojenditel on tõmbeandur, mis lülitab seadme välja ebapiisava tõmbe korral korstnas. Selline aparaat on teie elupäästja, kui ta viieminutilise töötamise järel välja lülitub ning sunnib teid ruumi tuulutama. Mida võimsam on aparaat, seda parem peab olema tõmme ja suurem suitsukanali diameeter, sest põlemisjääkide hulk on suurem.

Kõigil Junkers Minimaxx mudelitel on leegimodulatsioon. See tähendab, et väikese veetarbimise korral vähendatakse gaasileeki ja suurema puhul suurendatakse. Sellega hoitakse väljuva vee temperatuur ühtlane. Sellegipoolest me ei soovita dušisegistiks valida kangsegistit, kuna võimalike temperatuurikõikumiste kompenseerimine on tülikas.

Gaasiveesoojendi põhipõleti süüdatakse alati pilootleegi abil, kuid pilootleegi süütamiseks on mitu võimalust. Odavamatel seadmetel süüdatakse valveleek käsitsi piesonupu vajutusega tekitatud sädemest. Elektronsüütega seadmetel saadakse energia nii sädeme tekitamiseks kui ka gaasiklappide avamiseks hüdrogeneraatorilt. See on vee vooluga käitatav elektrigeneraator. Elektroonse süütega veesoojenditel on peale gaasi kokkuhoiu eelis ka kasutusmugavuse näol. Kasutaja ei pea hommikuti süütama pilootleeki, mis õhu tõttu torustikus või nõrga piesosädeme tõttu ei taha alati süttida.

Kõige võimsamal gaasiveesoojendil, WRD18-2G, on ka tabloo, mis võimaldab näha väljuva vee temperatuuri.

Kõik “Minimaxx” veesoojendid on tehases seadistatud tööks maagaasiga, kuid neid on võimalik ümber seadistada vedelgaasile, milleks on saadaval vastavad detailikomplekid.

Veesoojendeid tarnib Junkersi Portugali koostetehas.

Kõigi seadmete paigaldusel tuleb loomulikult kinni pidada kohalikest, s.t Eestis kehtivatest paigaldusnõuetest.

Pilootleegiga aparaadid on WR11-2P ja WR14-2P.
Hüdrogeneraatoriga seadmed on WR14-2G ja WRD18-2G.

Tüübitähise selgitus
W – Veesoojendi, kõigi gaasiveesoojendite tüübitähise esimene täht
R – Võimsuse automaatne reguleerimine. Vähem vett – väiksem leek, rohkem vett – suurem leek. Gaasileegi moduleerimine toimub automaatselt, sõltuvalt läbivoolava vee hulgast.
D – Displei. Väljuva vee temperatuuri näidik.
11 – seadme maksimaalvõimsus: 19,2 kW = 11 l/min (Δt°=25°C) = 5,5 l/min (Δt°=50°C)
14 – seadme maksimaalvõimsus: 23,6 kW = 14 l/min (Δt°=25°C) = 7 l/min (Δt°=50°C)
18 – seadme maksimaalvõimsus: 30,5 kW = 17,6 l/min (Δt°=25°C) = 8,8 l/min (Δt°=50°C)
2 – Põlvkonna tähis
K – Seadme suitsutoru ühendatakse korstnalõõri
P – Pilootleek süüdatakse piesonupu vajutusega
G – Gaasileek süüdatakse automaatselt soojavee kraani avamisel, kuid sädeme energia võetakse generaatorilt, mida käitab voolav vesi.

Simmo Paomets
Gaspre tehniline juht

Teie valiku lihtsustamiseks

Gaasikütteaparaadid JUNKERS

Gaasikütteaparaadid on sellised gaasikütteseadmed, mille sees on lisaks põletile, gaasiarmatuurile ja soojusvahetile ka küttesüsteemi tööks vajalikud detailid: tsirkulatsioonipump, membraanpaisupaak, kaitseklapp jms. Gaasikütteaparaadid on seinale riputatavad ning nende võimsus on reeglina 20…35 kW – väiksema võimsusega seadme korral ei ole läbivoolu teel võimalik saada piisavalt sooja tarbevett. Gaasikütteaparaate kasutataksegi väikeste (kuni 300 m2) eramajade ning korterite kütmiseks ning sooja tarbevee tootmiseks.

Kütteaparaadid erinevad üksteisest …

1. …põhipõleti süütamisprintsiibi poolest.
1.1 Pilootleegiga seadmetel süüdatakse põhipõleti pidevalt põlevast valveleegist.
1.2 Elektronsüütega seadmetel toimub süütamine elektroonselt tekitatava sädemega.
Junkers ei tooda enam ühtegi pilootleegiga aparaati. Elektroonse süütega seadmed on kasutaja jaoks mugavad, kuna puudub vajadus käsitsi käivitamiseks.

2. …põlemiskambri ehituse poolest.
2.1 Lahtise põlemiskambriga seadmed võtavad põlemiseks vajaliku õhu paigaldusruumist ning põlemisjäägid suunatakse loomuliku tõmbega korstnasse.
2.2 Kinnise põlemiskambriga seadmed sisaldavad ventilaatorit, mille abil põlemisjäägid suunatakse välja läbi spetsiaalse koaksiaaltoru ning põlemisõhk võetakse õuest. Parema puudumisel nimetame neid “turbo” seadmeteks.
Lahtise põlemiskambriga seadmeid kasutatakse, kui sobiv piisava tõmbega korstnalõõr on olemas. Korstna kõrgus peab olema vähemalt 4 meetrit ning gaasisuitsu ei tohi juhtida tahkekütuseahjude või ventilatsiooniga samasse lõõri. “Turbo” seadmeid kasutatakse kui korstnat ei ole või kui lühikese korstna tõttu pole tagatud piisav loomulik tõmme.

3. …sooja tarbevee tootmisprintsiibi poolest
3.1 Soe tarbevesi toodetakse läbivoolu teel. Köetakse läbivoolavat vett, mistõttu vajaminev võimsus on suur.
3.2 Sooja tarbevee jaoks on mahuti, milles vesi enne tarbimist üles köetakse.
Sooja tarbevee tootmine läbivoolu teel tähendab, et sooja vett valmistab seade ainult siis, kui veekraan on avatud. Tarbevee selline tootmine ei võimalda saada kraanist sooja vett, kui vee läbivool on väiksem rakendumisnivoost ning ei võimalda saada vett rohkem, kui lubab seadme võimsus. 20kW võimsus tähendab näiteks tarbevee tootlikkust 6 l/min temperatuuritõusuga ?t° = 50 °C. Siit järeldub, et seadmed, milles tarbevesi toodetakse läbivooluga sobivad ainult ühe pere vajadusteks. Kui sooja vee tarvidus on suurem või vajavad vett mitu tarbijat korraga, siis on ainus lahendus tarbevee ettevalmistamine soojavee mahutis.

4. … automaatika ühendusvõimaluste poolest
Kütteseadme töö automatiseerimine on oluline iga küttesüsteemi puhul, andes kokkuhoidu küttekuludes.
4.1 Katlatermostaadilt temperatuuri seadmine. Kasutaja võib lihtsaimal juhul käsitsi reguleerida seadmest väljuva vee parameetreid, kuid kipub sellega tavaliselt hilinema, mistõttu energiakulu suureneb.
4.2 Ruumitermostaadiga seadme töö juhtimine. Korter mille temperatuuri hoitakse ruumitermostaadiga, ei tohi olla suur (kuni 80 m2). Kuna seadmete minimaalne küttevõimsus on tavaliselt 7…10 kW, siis väikeste korterite puhul välistab ruumiandur korteri temperatuuri liigse tõusu. Pilootruumi õige valik on küttesüsteemi korraliku töö tagamiseks väga oluline. Paremad ruumitermostaadid võimaldavad programselt seada kütte- ja säästurežiimi aegasid, mis samuti alandab küttekulusid. Kütmine ruumitermostaadi poolt juhitavas süsteemis on tsükliline: ruumid köetakse üles; siis on ooteaeg ja ruumid jahtuvad; siis jälle köetakse. NB! Soojas toas võib radiaator olla külm.
4.3 Seadme töö juhtimine välistemperatuuri järgi. Välistemperatuuriautomaatika arvutab küttesüsteemi mineva vee temperatuuri välistemperatuuri järgi vastavalt seatud küttegraafikule. Seega on küttesüsteem pidevalt töös ja radiaatorid kogu aeg soojad, kuid välistemperatuuri langedes nende temperatuur tõuseb ja ilma soojenedes jällegi langeb. Üldjuhul sisaldab automaatika ka taimerit, mille abil kütte- ja säästurežiimide vaheldumist juhtida saab. Sellist temperatuuritüürimist kasutatakse suuremates korterites ja majades ning süsteemides, kus radiaatorküte on kombineeritud vesipõrandaküttega.

5 …tooteperekonna poolest
5.1 Ceraclass – ZW14-2DH KE, ZW14-2DH AE, ZS14-2DH KE, ZS14-2DH AE
Ceraclass tooteperekond sisaldab nelja mudelit: korstnaühenduse ja turbovariant nii sooja tarbevee otsetootmiseks kui mahutiga ühendamiseks. Seadmete küttevõimsus on 14 kW, kuid tarbevee paremaks tootmiseks siiski 24 kW. ZW seadmetes on tarbevee tootmiseks plaatsoojusvaheti ning põleti leegi moduleerimine toimub nii väljuva vee temperatuuri kui ka voolava vee hulga järgi. ZS seadmetes suunab kommutaator tarbevee nõude korral energia soojavee mahutisse. Seadmed võimaldavad kütte tüürimiseks lisada vaid ruumitermostaadi. Seadmeid tarnib Junkersi Potugali koostetehas.
5.2 CeraclassSmart – ZWA 24-2K, ZWA 24-2A, ZSA 24-2K, ZSA 24-2A
Aparaatides, kus sooja vee tootmine toimub läbivoolu teel, asub soojavee kontuur esmases soojusvahetis. Mahuboileri võimalusega seadmetes toimub energia suunamine mahuti kütteringi kommutaatorklapi abil – seega ei ole vaja eraldi boileri laadimispumpa. Küttereziimis toimub automaatne võimsuse seadistumine (leegimodulatsioon) vastavalt soojavajadusele. Seadmed võimaldavad kütte tüürimiseks kasutada vaid ruumitermostaati. Seadmeid tarnib Junkersi Türgi koostetehas.
5.3 CeraclassExellence –
ZWC24-3MFK, ZWC24-3MFA, ZSC24-3MFK, ZSC24-3MFA
ZWC28-3MFK, ZWC28-3MFA, ZSC28-3MFK, ZSC28-3MFA
ZWC35-3MFA, ZSC35-3MFA

Seadmed võimsusega 24, 28 ja 35 kW korstnaühendusega ning “turbo”, tarbevee tootmisega läbivoolu teel või soojavee mahutisse. Varustatud Bosch Heatronic-3 juhtplokiga ning võimaldavad kütte tüürimist välistemperatuuri järgi või ruumitermostaadi abil. Lisaautomaatika FR või FW kasutamisel on võimalik katelde kaskaadühendus ja erinevate küttekontuuride lisamine. Kombiseadmetel on sooja tarbevee mugavustase on viidud maksimumini (tarbevee soojusvahetit hoitakse korral pidevalt soojana) ning vajaduse korral on võimalik kasutada ka sooja tarbevee retsirkulatsiooni. Seadmeid tarnib Junkersi Türgi koostetehas.

Tüübitähise selgitus
Z – keskküte (Zentralheizung)
W – seadmes asub soojusvaheti läbivoolu teel sooja tarbevee tootmiseks (Warmwasser)
S – seadmes asuv kommutaator võimaldab sooja vett toota mahuboileris (Speicher)
D – displei
H – horisontaalne paigaldusplaat
A – CeraclassSmart seadmed
C – CeraclassExellence seeria mudelid
14;24, 28 või 35 – seadme võimsus kilovattides
või 3 – tootepõlvkonna tähis
K – ühendamiseks korstnalõõri (Kamingerät)
A – kinnise põlemiskambriga seade (Aussenwand)
MF – multifuktsionaalne tabloo ja digitaaljuhtimine

Simmo Paomets
Gaspre tehniline juht

Teie valiku lihtsustamiseks

Kondensaatkatlad JUNKERS

Kondensaatkatlad kasutavad gaasi põlemisel tekkiva veeauru kondenseerumisel vabanevat energiat küttesüsteemist tagastuva soojuskandja temperatuuri tõstmiseks. Seega kasutatakse suitsugaasides sisalduva veeauru “varjatud” soojust, mille tulemusel saavutatakse seadme kasuteguri kuni 15 % tõus. Seda tüüpi katelde parim kasutegur saavutatakse madala küttevee temperatuuri korral. Katlast väljuva vee temperatuuri reguleerimiseks on kõikidel seadmetel tarneolekus vaid katlatermostaat. Välisõhu või ruumitemperatuuri järgi tüürimiseks tuleb lisada sobiv automaatikaplokk.
Junkersi kondensaatkatlad jagunevad nelja tooteperekonda.

1. CerapurSmart – ZSB14-3C, ZSB22-3C, ZWB28-3C
Väikse võimsusega kondensaatkatlad, mis on varustatud kolmeastmelise ringluspumbaga ning Bosch Heatronic 3 juhtplokiga. Sobiva temperatuuriregulaatori kasutamine võimaldab tüürida seadet sõltuvalt erinevate soojatarbijate soojavajadusest. Seadmeid tarnib Junkersi Türgi koostetehas.
2. CerapurComfort – ZSBR16-3A, ZSBR28-3A, ZWBR35-3A, ZBR35-3A, ZBR42-3A
ZSBR ja ZWBR kondensaatkatlad on varustatud isereguleeruva pumbaga, paisupaagi ja Bosch Heatronic 3 juhtplokiga. ZBR seadmetes paisupaaki ja ringluspumpa ei ole, seega tuleb need paigalduse käigus vastavalt soojaosa skeemile lisada. Erinevate temperatuuriregulaatorite kasutamine võimaldab tüürida katelt vastavalt soojatarbijate vajadusele. Seadmeid tarnib Junkersi Saksa koostetehas.
3. CerasmartModul – ZBS22/120S-2MA, ZBS30/150S-2MA, ZBS30/170S-2 Solar MA
Need kondensaatkatlad on sisseehitatud soojavee termosega. Seda tüüpi tarbevee lahendus võimaldab tavalise küttespiraaliga mahutiga võrreldes 2 korda väiksema mahuga saavutada sama tootlikkus. Lisaks on katla temperatuur tarbevee tootmisel madalam, mis kondensaatkatla puhul tähendab kõrgemat kasutegurit. ZBS30/170S-2 Solar MA mudelil on mahutis küttespiraal päikesekollektori ahela ühendamisks ning automaatika selle juhtimiseks. Seadmeid tarnib Junkersi Saksa koostetehas.
4. CerapurMaxx – ZBR65-1A, ZBR90-1A
Suure võimsusega kondensaatkatlad, mis kaskaadühenduse korral võimaldab viia katlamaja võimuse kuni 450 kW-ni. Seadmele tuleb vastavalt soojaosa skeemile lisada ringluspump, paisupaak jms. Samuti sõltub temperatuuriregulatori valik soojaosa vajadustest. Katlaid tarnib Junkersi Hollandi koostetehas.

Tüübitähise selgitus
Z – keskküte (Zentralheizung)
W – seadmes asub soojusvaheti läbivoolu teel sooja tarbevee tootmiseks (Warmwasser)
S – seadmes asuv kommutaator võimaldab sooja vett toota mahuboileris (Speicher)
B – kondensaatkatel (Brennwert)
R – küttevõimsuse automaatreguleerumine
14,22,28, … – seadme ligikaudne võimsus kilovattides
1, 2, 3 – tootepõlvkonna tähis
120/150/170 – soojavee termose maht liitrites
A – kinnise põlemiskambriga seade (Aussenwand)

Simmo Paomets
Gaspre tehniline juht