Korduma kippuvad küsimused
Mis tüüpi gaasiseade mul on?
Garantiitalongile kirjutatud esimene rida, samuti on iga seadme alla sissepoole serva kleebitud silt kõigi tehniliste andmetega.
Katel ei tööta, vilgub ohukolmnurk.
Katel on mingi vea tõttu seiskunud. Vilkumissageduse järgi on võimalik teada saada vea põhjus. Taaskäivitamine toimub ohukolmnurgale vajutamisega, tuleb vajutada vähemalt 3 sekundit. Peale seda toimub uus käivitus. Tavaliselt jääb katel tööle. Kui viga ei kõrvaldu, helista telefonil 5272262
Katel ei tööta, vilgub ohukolmnurk, numbritabloo vilgub.
Katel on mingi vea tõttu seiskunud. Numbritablool oleva koodi järgi saab teada katla vea. Taaskäivitamine toimub ohukolmnurgale vajutamisega, tuleb vajutada vähemalt 3 sekundit. Peale seda toimub uus käivitus. Kui numbritablool on mingi number, on katel käivitunud. Kui viga ei kõrvaldu, helista telefonil 5272262.
Õhtul hilja saab soe vesi otsa - boileriga katel.
Soojavee tegemine toimub tehasepoolt sisestatud programmi järgi kella 5.00 kuni 22.00 . Peale kella 22.00 on kasutada boileritäis sooja vett, uus soojavee tegemine algab kell 5.00 . Vastavat programmi saab muuta kella paremast kanalist.
Aegajalt lülitub katel välja, põleb ohukolmnurk.
Viga elektris, katla elektrisisendis: L – faas, N – null. Kui on vastupidi – panna õigesti, kui nulli ei ole vaja paigaldada erldustrafo. Helista telefonil 5272262
Eurostar katla soojavee temperatuur ei tõuse üle 40 kraadi, vahepeal tuleb külma vett.
Viga elektris, katla elektrisisendis: L – faas, N – null. Vanalinnas on piirkondi kus on kasutusel elekter, kus nulli ei ole. Selle vea saab kõrvaldada eraldustrafo paigaldamisega. Helista telefonil 5272262
Peale 5 – 10 minutilist soojavee tarbimist hakkab katel mühisema ja lülitub välja. Kustub pilootleek.
Tarbevee soojusvaheti pindadele on tekkinud katlakivi, ei anna edasi soojust tarbeveele. Soojusvaheti on tarvis läbi pesta happelahusega. Pea nõu tehnikuga, kes omab vastavat pesuseadet. Helista telefonil 5272262
Katlas kaob veerõhk, lisan vett, manomeeter näitab 1 bar. Vee soojenedes tõuseb vee rõhk 3 barini, rakendub kaitseklapp, jahtudes vee rõhk jälle 0 bari.
Paisupaagist on kadunud eelrõhk. Seda saab mõõta siis kui katla rõhk on 0 bari. Vesi soojenedes paisub ja kui paisupaagis ei ole eelrõhku, siis veesurve tõuseb, vee jahtumisel veerõhk langeb. On vaja pumbata paisupaaki eelrõhk. Helistada telefonil 5272262.
Veesoojendi väike leek ei sütti nupule vajutamisel esimese korraga.
Tuleb all hoida gaasiavamise nuppu natuke aega (u.30 sek) ja vajutada mitu korda sädeme nuppu. Kui ikka ei sütti ja viimasest hooldusest on möödas üle aasta helistada telefonil 5272262.
Kraanist tuleb leiget vett, Veesoojendi leegi värvus kollane, veesoojendi all on näha väikeseid tahmatükke.
Leek on hakanud tahmama, põlemisõhu avad on tolmu täis, soojusvaheti on tahmane. Helista telefonil 5272262.
Veesoojendajal vilgub punane tuli, aga sooja vett teeb
Punase tule vilkumine näitab, et patareid vajavad vahetamist. Patareide vahetamiseks avada alt vasakust nurgast nupule vajutades patareide karp ja vahetada parareid. Sobivad suured ümmargused taskulambi patareid.
Patarei süütega veesoojendi süttimine võtab kaua aega (sooja vett tuleb kaua oodata)
On vaja vahetada patareid. Patareide vahetamiseks avada alt vasakust nurgast nupule vajutades patareide karp ja vahetage parareid. Sobivad suured ümmargused taskulambi patareid.
Patareidega veesoojendi ei tee sooja vett, väike leek põleb aga suur leek ei sütti.
Leegi äratundmiselektrood must, juhtplokk ei tunne ära väikese leegi põlemist ja ei süüta suurt leeki. Veesoojendi vajab hooldust. Helista telefonil 5272262
Mis juhtub kui elektrit ei ole?
Elektri saabumisel lülitub katel ise tööle, kõik programmid säilivad. Kui elektri katkestus on pikem kui 12 tundi on vaja katlad, mis on varustatud automaatikaga, programmeerida uuesti.
Kas veesoojendi või katla võib paigaldada kappi?
Võib küll, kuid on vaja vaadata seadme juhendis olevaid nõudeid.
Millal ja kuidas ma pean katla suveks välja lülitama.
Kui katlale on paigaldatud välistemperatuurianduriga kütteautomaatika või toatemperatuuri automaatika siis teeb selle lülituse automaatika., muidu tuleb keerata küttetermostaadi nupp vasakpoolsesse asendisse (päikesevari).
Solar/Päike ostjale
Teie valiku lihtsustamiseks
Päikesekollektorid JUNKERS
Päike on teadlaste arvates paistnud juba 5 miljardit aastat ja paistab loodetavasti teist samapalju veel. Päikeseenergia on teinud võimalikuks elu arengu Maal ning salvestunud maapõue fossiilkütuste energiana, mis inimese tegevuse tõttu hakkab ammenduma. See omakorda on andnud tõuke päikesepaneelide arendamiseks, sest see energia ei maksa midagi. Areng toimub nii elektrienergiat tootvate päikesepaneelide kui ka soojusenergiat andvate päikesekollektorite vallas. Junkersi kataloogis on soojusenergia päikesekollektorid, mida tuleb sobitada tööks koos põhienergiat tootvate kütteseadmetega.
Kirjanduse andmeil on Eestis võimalik 1 m2 päikesekollektoriga saada aastas 300-450 kWh soojusenergiat, mis kuude lõikes jaguneb väga ebaühtlaselt. Mai-juuni-juuli 60…70 kWh, november-detsember-jaanuar 3…6 kWh. Üks mis kindel, 200 l vee temperatuuri tõstmiseks 50 ?C võrra läheb alati energiat vaja 11,6 kWh. Siit nähtub, et päikesekollektorite kasutamisel peab kindlasti arvestama energia salvestamise vajadusega, et vältida tarbevee tootmisel süsteemi seiskumist keemamineku tõttu ning hoida energiat pimedaks ajaks. Kasutades päikesekollektoreid sooja tarbevee tootmiseks, on tõenäoline kokkuhoid 50…60% energiast, mis kulub tarbeveele. Kui aga kasutada soojussalvestit ning kevadel-sügisel akumuleerida ülejääv energia küttesüsteemis kasutamiseks on sääst 25…30% kogu energiakulust. Loomulikult sõltub süsteemi tasuvusaeg põhikütte energiakandja hinnast. Vedelküttega köetavate hoonete korral on see 10…15 aastat, maasoojuspumba kasutajad peavad leppima 3 korda pikema ajaga.
Junkersi kataloogis on 2 tüüpi 4 erinevat lamekollektorit FKT Top ja FKC Comfort seeriast. Kummaski seerias on üks vertikaalseks ja üks horisontaalseks paigalduseks mõeldud mudel. Kõigi nende neelava pinna suurus on 2,23 m2. FKC mudelitel on pisut suurem peegelduvus, viletsam kasutegur, kuid ka soodsam hind.
1. FKT-1S ja FKC-1S – vertikaalselt paigaldatavad kollektorid.
2. FKT-1W ja FKC-1W – horisontaalselt paigaldatavad kollektorid.
Lisaks kollektoritele on kataloogis kinnitusdetailid, pumbasõlm, juhtautomaatika ja ka soojuskandja Tyfocor L, mis talub kõrgeid ja madalaid temperatuure. Päikesekütte süsteemis peab olema kahe küttespiraaliga sooja tarbevee mahuti, milliseid samuti kataloogist leida võib:
1. SK300-1 Solar
2. SK400-1 Solar
3. SK500-1 Solar
Gaasikütte kondensaatseade CerasmartModul ZBS 30/170-2 Solar võimaldab päikesekollektori ühendada otse kütteseadmega ilma lisasõlmi kasutamata, kuna need on seadmesse sisse ehitatud. Sel juhul toetab päikesekollektor tarbevee valmistamist.
Simmo Paomets
Gaspre tehniline juht
Õhksoojuspumba ostjale
Veidi selgitusi meie soojavajaduse kohta.
Soojatarbijad oleme me kõik. Kliima soojenemine pole veel jõudnud nii kaugele, et meie laiuskraadil talviti kütta poleks vaja.
Kõigi energiakandjate, iseäranis vedelkütuste hinnad on viimase paari aastaga läbi teinud nii suure tõusu kui ka kõva kukkumise. Maagaasi hind kasvas 2008.aastal jõudsalt ning kuigi 2009. aasta kevadel see pisut langes, siis 2010. aasta 1. septembrist on kantmeetri maagaasi hind koos aktsiisi ja Eesti Gaasi võrguteenusega 7,59 EEK. Kui arvestada kütteseadmete kasuteguriks 90 %, saame energia hinnaks 0,88 kr/kWh.
Vedelgaasi hind on kogu aeg olnud võrreldav elektri hinnaga ning elektri hind Eestis jätkab vaikset kuid vääramatut tõusu. 1. septembril 2010 oli see sõltuvalt paketist 1,17…1,61 kr/kWh.
Siiski on olemas ka odavamaid variante. Mugav võimalus on kasutada õhk-vesi soojuspumpa koos mõne muu kütteallikaga. Sellega saavutate võimaluse valida kütteliiki sõltuvalt teie enda ja teie maja vajadusest.
Siin toodud graafik iseloomustab meie soojavajadust. Horisontaalteljel on välistemperatuur. Parempoolsel püstteljel on päevad. Peene joonega graafik näitab temperatuuride kestvust ning näeme, et kõige rohkem on meil +1 ?C päevi ( ca 21 päeva aastas). Vasakpoolsel vertikaalteljel on hoone kütmiseks vajaminev võimsus. Sirge iseloomustab umbes 150 m2 maja võimsustarvet ( 12 kW -21?C korral). Keskmisel püstteljel on nende kahe korrutis: energia, mida maja vajab erinevatel välistemperatuuridel. Paksu joonega graafik näitab, et suurim soojavajadus on –5…+5 ?C vahemikus. Samasugune kõver käib ka makstava raha kohta – suurim kulu jääb sellesse temperatuurivahemikku.
Õhk-vesi (ka õhk-õhk) soojuspumbad töötavad rahulikult veel –15 ?C juures, kuid nende võimsus on sel ajal ca 60 % nominaalsest. Siit järeldub, et õhk-vesi soojuspumpa pole mõtet valida tippkoormuse järgi vaid madalatel temperatuuridel tuleb talle lisaküttega appi tulla. Gaasitarbijad saavad gaasi kasutada, kuna nad peaksid nagunii aasta jooksul ära põletama üle 750 m3 gaasi, et jääda veel madalamasse hinnagruppi. Lisaallikaks võib olla ka mistahes muu kolle. Millisel temperatuuril küttesüsteem abi nõuab, sõltub iga konkreetse maja suurusest ja küttelahenduse tüübist.
Oluline on, et maja küttesüsteem rahulduks eelpoolnimetatud suurima kulu temperatuurivahemikus
(-5…+5 ?C) madalate, kuni + 40 ?C temperatuuridega. See on vajalik, kuna soojuspumbad saavutavad parima soojusteguri (COP) nimelt madalatemperatuurilises küttesüsteemis, näiteks põrandkütte korral. Samal põhjusel ei püüagi me õhk-vesi soojuspumbaga valmistada tarbevett ega, nagu eelpool jutuks, kütta väga külma ilma korral, kui soojuspumba võimsus ja COP langevad.
Nüüd arvutame natuke. Oletame, et 150 m2 majas suudab gaasikatel aastas ära põletada 3000 m3 gaasi. See maksaks 3000 x 7,59 = 22770 krooni. Kui pool sellest energiast võtta soojuspumba abil välisõhust, siis COP = 3 korral kulutate vajaminevast energiast ( 14250 kWh) elektrienergiat 4750 kWh. See maksaks kalleima tariifi
(1,61 kr) korral 7647 krooni. Nii suure elektrienergia tarbimise juures tuleks elektripakett muidugi ümber teha, siis võimaldaks soojuspumba kasutamine aastas kokku hoida 3700…7000 krooni. Sellega tehke mis tahate.
Seega. Ühendades õhk-vesi soojuspumba teie olemasolevasse küttesüsteemi saate te valida kahe energialiigi vahel ning valida neist parajasti odavama. Kattes osaliseltki oma küttevajaduse õhk-vesi soojuspumbast tuleva energiaga, säästate loodust ja raha. Gaasiküttele selle võimaluse lisamisega hoiate kokku võõrast gaasi ja kasutate selle asemel ümbritseva keskkonna energiat.
Pakume teile väikese võimsusega õhk-vesi soojuspumpa AMITIME, 3,8 kW või AMITIME 6,7 kW
Selleks, et seda paigaldada saaks, on teil vaja kutsuda projektijuht asja hindama ning …
- … veenduda, et teie küttesüsteem, või osa sellest, on madalatemperatuuriline, näit. põrandküte.
- … leida soojuspumba välisosale koht. Soovitavalt katlaruumi lähedal
- … leida soojuspumba siseosale koht. Võimaluse korral 4…5 m kaugusel välisosast ja soovitavalt katlaruumis või selle lähedal.
- … kindlustada soojuspump elektritoitega. Vaja läheb ühte faasi (AC 230 V) läbi 16 A kaitsme.
Simmo Paomets
Gaspre tehniline juht
Maasoojuspumba ostjale
Teie valiku lihtsustamiseks
Soojuspumbad JUNKERS
Soojuspumpasid hakati maailmas kasutama juba 20. sajandi keskpaiku. Siiski on meil alles nüüd, energiakandjate hinna tõustes, hakatud nendele rohkem tähelepanu pöörama. Soojuspumba Liidu andmetel paigaldati 2007. aastal Eestis ca 5000 soojuspumpa. Enamik neist, tõsi küll, õhk-õhk soojuspumbad, mida suviti kasutatakse jahutamiseks, kui kasvab ka suuremate, maa-vesi ja õhk-vesi soojuspumpade arv. Junkersi 2008. aasta kataloogis on praegu vaid maakütte soojuspumbad.
Soojuspumba “kasutegurit” iseloomustab soojustegur COP (coefficient of performance) – tarbijale antud energia ja kasutatud elektrienergia suhe, kuid seda võib mõõta erinevatel tingimustel. Enamik praeguseid tootjaid lubab COP 5, nagu ka Junkers. Selline tulemus on saavutatav vaid kompressori katsetamisel, kuid aasta keskmiseks võib maasoojuspumpade puhul lugeda 3. Kuna madalama väljundtemperatuuri saamiseks on kompressoril vaja teha vähem tööd, saab parima tulemuse põrandkütte kasutamisel. See tähendab ka seda, et soojuspumba küttevõimsus on kõrgematel väljundtemperatuuridel väiksem.
Võrreldes teiste kütteallikatega on soojuspumpade puhul väga oluline nende õige dimensioneerimine. Selleks, et pikendada kompressori eluiga, tuleb soojuspumba võimsus valida selliselt, et see kataks 70-80 % tegelikust maksimaalsest soojavajadusest. Tekib küll vajadus lisakütte järele eriti külmade ilmade korral, kuid igapäevasel, keskmisel temperatuuril ei lülitu soojuspumba kompressor sagedasti sisse-välja.
Maasoojuspumpade eelisteks loetakse…
– madalaid küttekulusid, kuna ?…¾ energiat tuleb maapõuest, mis on taastuv energia
– põlemisprotsessi, seega korstna ja kõrgete temperatuuride puudumist
– sõltumatust kütteainete tarnetest ja nende hindadest.
– pikaajalist hooldevaba ekspluatatsiooni
Junkersi maasoojuspumpades kasutatakse Mitsubishi scroll-kompressorit, mille COP on kuni 5. Tarbevee temperatuuri võib tõsta kuni 65 0C-ni. Tänases Junkersi nomenklatuuris on kaks gruppi maasoojuspumpasid – sisseehitatud soojavee mahutiga ja ilma selleta.
1. Soojavee mahutiga pumbad on TM60-1 – 5,5…5,9 kW, TM75-1 – 7,0…7,3 kW, TM90-1 – 8,4…9,1 kW, TM110-1 – 10,1…10,9 kW.
2. Soojavee mahutita pumbad on TE60-1 –5,5…5,9 kW, TE75-1 – 7,0…7,3 kW, TE90-1 – 8,4…9,1 kW, TE110-1 – 10,1…10,9 kW, TE140-1 –14,0…14,4 kW, TE170-1 – 16,3…16,8 kW
3. Soojuspumbale lisatavad, sobivad tarbeveemahutid on SW290-1, SW370-1, SW450-1.
Nende mahutide küttespiraali pind on soojusülekande paremaks tagamiseks mitu korda suurem, kui tavalistel SO ja SK boileritel.
Simmo Paomets
Gaspre tehniline juht