Gaasiveesoojendid
JUNKERS gaasiveesoojendid on palju aastaid olnud Eesti tarbijate hulgas hinnatud seadmed. Praeguseks on olukord muutunud, sest Robert Bosch, kelle kaubamärk Junkers on, loobus selle nimetuse kasutamisest Balti riikides asendades gaasiveesoojendid BOSCH 4000 seeria seadmetega.
IMMERGAS toodab gaasiveesoojendeid samuti kaua – juba üle 50 aasta ning ka nendel seadmetel, nagu ka Boschi omadel on vastavalt euronõuetele uue tehnilise lahendusena kasutusel gaasipõleti jahutamine. See tagab väiksema lämmastikühendite emissiooni atmosfääri. Meil müüdavad seadmed on kõik sellised, mille põlemisjäägid tuleb juhtida loomuliku tõmbega korstnasse.
Gaasiveesoojendi kõige olulisemaks parameetriks on tema võimsus. Sellest sõltub, kui palju sooja vett on teil võimalik saada. Vee soojendamine on kõige raskem südatalvel, kui siseneva külma vee temperatuur on +4…+5 ºC. Selleks, et tõsta temperatuuri 35 ºC võrra ( +40 ºC-ni) ja saavutada sooja vee tootlikkuseks
10 l/min, on vaja veesoojendit võimsusega vähemalt 24 kW ( 350 kcal/min). Seadmete võimsus ja gabariidid on seotud: võimsam aparaat on ka veidi suuremate mõõtmetega.
Gaasi põlemisjäägid suunatakse korstnasse, ainult gaasisuitsu jaoks mõeldud kanalisse. Kõik tänapäeval müüdavad veesoojendid omavad tõmbeandurit, mis lülitab seadme välja korstnalõõri ebapiisava tõmbe korral. Lisaks on Eestis gaasiveesoojendiga ruumi kohustuslik paigaldada CO andur, sest mittetäieliku põlemise tagajärjel tekkivat vingugaasi seade ise ei tuvasta.
Kõigil viimaste aastate mudelitel on leegimodulatsioon, mis tagab, et väikese veetarbimise korral vähendatakse gaasileeki ja seega hoitakse väljuva vee temperatuur ühtlane. Sellegipoolest ei soovita dušisegistiks valida kangsegistit, kuna võimalike temperatuurikõikumiste kompenseerimine on tülikas.
Gaasiveesoojendi põhipõleti süüdatakse alati pilootleegi abil, kuid pilootleegi süütamiseks on mitu võimalust. Odavamatel seadmetel süüdatakse valveleek käsitsi piesonupu vajutusega tekitatud sädemest. Elektronsüütega seadmetel võetakse sädeme tekitamiseks ja leegi süütamiseks vajalik energia patareidelt või hüdrogeneraatorilt, mis veevoolu tekkides annab vajaliku elektripinge.
Kõigi seadmete paigaldusel tuleb loomulikult kinni pidada kohalikest, s.t Eestis kehtivatest paigaldusnõuetest.
